Harilaiu programmi kava
Sissejuhatus 10 min
Harilaid on Vilsandi rahvuspargi osa. 17. sajandil oli tegemist veel omaette laiuga, sellest on tänaseks säilinud nimi ja Harilaiust on kujunenud looduslikult huvitav poolsaar Loode-Saaremaal. Olles meretuulte mõju all, on Harilaid tuntud oma muutuva rannajoonega ja see on ta ka omakorda kasvatanud kokku Saaremaaga.
Harilaiul loodi üks esimesi looduskaitsealasid Eestis. 1924. aastal loodi Harilaiu botaanilis-zooloogiline kaitseala, mis omakorda ühendati Vilsandi rahvuspargiga 1993. aastal.
Harilaiu kujunemisele on oma mõju avaldanud piiritsoonis olemine 1944.-1991.a, mil selles piirkonnas inimesed ei elanud ja piirivalve ei lubanud siia ka eriti looduseuurijaid.
1970-ndatel on Harilaiu liivade paigalhoidmiseks isutatud poolsaarele männid, mida nüüd kõrede kaitseks on viimastel aastatel ka maha võetud.
Harilaid on Vilsandi rahvuspargi osa. 17. sajandil oli tegemist veel omaette laiuga, sellest on tänaseks säilinud nimi ja Harilaiust on kujunenud looduslikult huvitav poolsaar Loode-Saaremaal. Olles meretuulte mõju all, on Harilaid tuntud oma muutuva rannajoonega ja see on ta ka omakorda kasvatanud kokku Saaremaaga.
Harilaiul loodi üks esimesi looduskaitsealasid Eestis. 1924. aastal loodi Harilaiu botaanilis-zooloogiline kaitseala, mis omakorda ühendati Vilsandi rahvuspargiga 1993. aastal.
Harilaiu kujunemisele on oma mõju avaldanud piiritsoonis olemine 1944.-1991.a, mil selles piirkonnas inimesed ei elanud ja piirivalve ei lubanud siia ka eriti looduseuurijaid.
1970-ndatel on Harilaiu liivade paigalhoidmiseks isutatud poolsaarele männid, mida nüüd kõrede kaitseks on viimastel aastatel ka maha võetud.
Kõred 10 min
Kõrelombid asuvad kohe Harilaiu parkla kõrval. Tegemist on I kategooria kaitsealuse konnaga, kelle arvukus Eestis on rannaalade kinnikasvamise tõttu katastroofiliselt vähenenud. Seljal oleva kollase juti järgi on seda konna varem nimetatud ka juttselg-kärnkonnaks ning praeguse nime on saanud oma kõriseva hääle järgi. Kõred erinevad teistest konnadest oma liikumisviisi tõttu – nad ei hüppa vaid pigem jooksevad. Seetõttu aetakse neid segi teinekord ka hiirtega. jooksjaks on kõre kujunenud tänu oma tagajalgadele - need on hüppamiseks liiga väiksed.
Foto Sulev Švilponis
Kõrelombid asuvad kohe Harilaiu parkla kõrval. Tegemist on I kategooria kaitsealuse konnaga, kelle arvukus Eestis on rannaalade kinnikasvamise tõttu katastroofiliselt vähenenud. Seljal oleva kollase juti järgi on seda konna varem nimetatud ka juttselg-kärnkonnaks ning praeguse nime on saanud oma kõriseva hääle järgi. Kõred erinevad teistest konnadest oma liikumisviisi tõttu – nad ei hüppa vaid pigem jooksevad. Seetõttu aetakse neid segi teinekord ka hiirtega. jooksjaks on kõre kujunenud tänu oma tagajalgadele - need on hüppamiseks liiga väiksed.
Foto Sulev Švilponis
Liikumine rannikule, liivaluidete tutvustus 20 min
Rannas tutvutakse liivaluidetega, tutvustatakse luidete teket ning n-ö laulvaid liivasid. Laulva liiva terad on tavalisest siledamad ja puhtad – siis tekib liikudes kriuksuv hääl.
Kohe rannas võib näha kasvamas Harilaiule iseloomuliku rand-ogaputke (Erynginum maritimum) , mis on II kategooria kaitsealune taim. Kevadeti on liivaluited täis III kategooria kaitsealust taime aas-karukell (Pulsatilla pratensis).
Enamik rannas kasvavaid taimi on soolast vett ja päikest taluvad lihakate lehtedega taimed – liiv-merisinep (Cakile maritima subsp baltica), merihumur (Honkenya peploides), merikapsas (Crambe maritima) ning rand-ogamalts (Salsola kali). Tähtsamad taimed rannas.
Rannas tutvutakse liivaluidetega, tutvustatakse luidete teket ning n-ö laulvaid liivasid. Laulva liiva terad on tavalisest siledamad ja puhtad – siis tekib liikudes kriuksuv hääl.
Kohe rannas võib näha kasvamas Harilaiule iseloomuliku rand-ogaputke (Erynginum maritimum) , mis on II kategooria kaitsealune taim. Kevadeti on liivaluited täis III kategooria kaitsealust taime aas-karukell (Pulsatilla pratensis).
Enamik rannas kasvavaid taimi on soolast vett ja päikest taluvad lihakate lehtedega taimed – liiv-merisinep (Cakile maritima subsp baltica), merihumur (Honkenya peploides), merikapsas (Crambe maritima) ning rand-ogamalts (Salsola kali). Tähtsamad taimed rannas.
Karbid ja vetikad 15 min
Harilaiu rannikul võib leida nelja erinevat liiki merikarpe: liiva-uurikkarp, söödav südakarp, söödav rannakarp, balti lamekarp.
Kõik karbid oma eluajal filtreerivad vett ja on toiduks mitmetele kaladele.
Tutvustada karpe lühidalt ja paluda kõigil leida 4 erinevat liiki karpi. Ülevaade karpidest.
Rannikul on võimalik tutvuda ka mitmete vetikatega, nt põisadru (pruunvetikas). agarik (punavetikas) ja kivisid libedaks muutev rohevetikas.
Harilaiu rannikul võib leida nelja erinevat liiki merikarpe: liiva-uurikkarp, söödav südakarp, söödav rannakarp, balti lamekarp.
Kõik karbid oma eluajal filtreerivad vett ja on toiduks mitmetele kaladele.
Tutvustada karpe lühidalt ja paluda kõigil leida 4 erinevat liiki karpi. Ülevaade karpidest.
Rannikul on võimalik tutvuda ka mitmete vetikatega, nt põisadru (pruunvetikas). agarik (punavetikas) ja kivisid libedaks muutev rohevetikas.
Liikumine läbi metsa 30 min
Metsa tutvustus – kui vana see on, miks see kasvama pandi ja miks see mets nii kidur on.
Sügisesel ajal on selles männimetsas võimalik vaadelda ka mitmeid just liivastel pinnastel või mändidega sümbioosis elavaid seeni: porgandiriisikas (Lactarius deliciosus), punakas juurepähkel ( Rhizopogon roseolus), tume helvell (Helvella lacunosa), sallheinik (Tricholora focale), männiliimik (Chroogomphus rutilus), liivtatik (Suillus variegatus), lehmatatik (Suillus bovinus), suur sirmik (Marcolepiota procera).
Kevadisel ajal võib näha III kategooria taime aas-karukella (Pulsatilla pratensis), II kategooria orhideed tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), suvel parasiitset seenlille (Monotropa hypopitys).
Metsa tutvustus – kui vana see on, miks see kasvama pandi ja miks see mets nii kidur on.
Sügisesel ajal on selles männimetsas võimalik vaadelda ka mitmeid just liivastel pinnastel või mändidega sümbioosis elavaid seeni: porgandiriisikas (Lactarius deliciosus), punakas juurepähkel ( Rhizopogon roseolus), tume helvell (Helvella lacunosa), sallheinik (Tricholora focale), männiliimik (Chroogomphus rutilus), liivtatik (Suillus variegatus), lehmatatik (Suillus bovinus), suur sirmik (Marcolepiota procera).
Kevadisel ajal võib näha III kategooria taime aas-karukella (Pulsatilla pratensis), II kategooria orhideed tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), suvel parasiitset seenlille (Monotropa hypopitys).
Laialepa järv – 20 min
Riimveeline järv keset Harilaiu poolsaart on elukohaks luikedele, selle kaldal kasvavad ka rohkem toitaineid vajavad taimed, mõned orhideed, siin võib kohata ka II kategooria kaitsealust taime loim-vesipaunik (Hydrocotyle vulgaris), algavad erinevad kibuvitsa (Rosa) ja tema võõramaise sugulase kurdlehise kibuvitsa (Rosa rugosa) tihnikud.
Kurdlehine kibuvits levib viljade (tõrsik) kaudu, mis eriti hästi ujuvad merevees ja seetõttu on looduslikult levinud valdavalt mereäärsetel aladel. Kurdlehine kibuvits on invasiivne võõrliik, mis võtab oma intensiivse levila laienemisega ära mitmete meie rannikuäärsete kaitsealuste liikide elupaigad ja seetõttu on võetud plaani tema levikut piirata.
Ärauhutud tee – 10 min
Peale Laialepa järve puhkekohta algab tee osa, mis kõige paremini iseloomustab mere kulutavat mõju. Kuna siin on tee päris mere lähedal, siis aeg-ajalt tugevate tormide korral liigub meri üle tee järve, muutes selle vett pisut soolasemaks ja seetõttu on ka kunagine tee ära uhutud ja selle asemel on jäänud liiv.
Riimveeline järv keset Harilaiu poolsaart on elukohaks luikedele, selle kaldal kasvavad ka rohkem toitaineid vajavad taimed, mõned orhideed, siin võib kohata ka II kategooria kaitsealust taime loim-vesipaunik (Hydrocotyle vulgaris), algavad erinevad kibuvitsa (Rosa) ja tema võõramaise sugulase kurdlehise kibuvitsa (Rosa rugosa) tihnikud.
Kurdlehine kibuvits levib viljade (tõrsik) kaudu, mis eriti hästi ujuvad merevees ja seetõttu on looduslikult levinud valdavalt mereäärsetel aladel. Kurdlehine kibuvits on invasiivne võõrliik, mis võtab oma intensiivse levila laienemisega ära mitmete meie rannikuäärsete kaitsealuste liikide elupaigad ja seetõttu on võetud plaani tema levikut piirata.
Ärauhutud tee – 10 min
Peale Laialepa järve puhkekohta algab tee osa, mis kõige paremini iseloomustab mere kulutavat mõju. Kuna siin on tee päris mere lähedal, siis aeg-ajalt tugevate tormide korral liigub meri üle tee järve, muutes selle vett pisut soolasemaks ja seetõttu on ka kunagine tee ära uhutud ja selle asemel on jäänud liiv.
Kiipsaare majakas ja poolsaare nukk – 40 min
Kiipsaare tipu keskele ehitati 1933. aastal majakas ja selle lähedale majakavahi maja. Kuna siinkandis tuulte kulutaval mõjul poolsaart moodustav liiv pidevalt liigub, siis on ka poolsaare kuju 100 aasta jooksul oluliselt muutunud ja tänaseks asub majakas ja ka majakavahi elamu meres. Veel 1990-ndatel asus majakas kaldal, aga tänaseks on ta juba mitukümmend meetrit kaldast eemal merevees. Ka sai Kiipsaare majakas omal ajal tuntuks kui nö viltune majakas olles üsna Pisa torni sarnaselt viltu. 2007. aasta alguses toimunud liivade liikumine aga nihutas majaka all asuvaid liivasid nii, et tänaseks on nähtav ainult kerge kalle lõuna poole. Ka on majaka vastaskaldast välja tulnud sinna kunagi liivade alla mattunud vana paadi jäänused. Liikudes kaldal edasi põhja poole on näha ka meres olevate liivanina juures kahelt poolt liginevaid laineid. Meres olevate liiva vallseljaku tõttu ei liigu siin lained ainult tuule suunas vaid ka ümber liivikute ja seetõttu liiguvad lained erinevatest suundades ja liigutavad liiva ühest kohast teise. Seetõttu pole rannik siin kunagi samasugune nagu eelmisel nädalal.
Tagasitee parklasse 40 min
Kuna rahvuspargi selles osas on autoliiklus õrna taimestiku tõttu õrnadel liivadel keelatud, siis peab tagasi parklasse ka ise kõndima ja seda kas mööda merekallast või mööda keset peateed Harilaiu keskel.
Harilaiu fotod A. Teigamägi
Õppeprogrammi elluviimist toetab Pärnu Loodus ja Tehnikamaja poolt koostatud õpimapp "Meri, rand ja mereelustik".
Kiipsaare tipu keskele ehitati 1933. aastal majakas ja selle lähedale majakavahi maja. Kuna siinkandis tuulte kulutaval mõjul poolsaart moodustav liiv pidevalt liigub, siis on ka poolsaare kuju 100 aasta jooksul oluliselt muutunud ja tänaseks asub majakas ja ka majakavahi elamu meres. Veel 1990-ndatel asus majakas kaldal, aga tänaseks on ta juba mitukümmend meetrit kaldast eemal merevees. Ka sai Kiipsaare majakas omal ajal tuntuks kui nö viltune majakas olles üsna Pisa torni sarnaselt viltu. 2007. aasta alguses toimunud liivade liikumine aga nihutas majaka all asuvaid liivasid nii, et tänaseks on nähtav ainult kerge kalle lõuna poole. Ka on majaka vastaskaldast välja tulnud sinna kunagi liivade alla mattunud vana paadi jäänused. Liikudes kaldal edasi põhja poole on näha ka meres olevate liivanina juures kahelt poolt liginevaid laineid. Meres olevate liiva vallseljaku tõttu ei liigu siin lained ainult tuule suunas vaid ka ümber liivikute ja seetõttu liiguvad lained erinevatest suundades ja liigutavad liiva ühest kohast teise. Seetõttu pole rannik siin kunagi samasugune nagu eelmisel nädalal.
Tagasitee parklasse 40 min
Kuna rahvuspargi selles osas on autoliiklus õrna taimestiku tõttu õrnadel liivadel keelatud, siis peab tagasi parklasse ka ise kõndima ja seda kas mööda merekallast või mööda keset peateed Harilaiu keskel.
Harilaiu fotod A. Teigamägi
Õppeprogrammi elluviimist toetab Pärnu Loodus ja Tehnikamaja poolt koostatud õpimapp "Meri, rand ja mereelustik".
